Milline on sinu lugu ürituste korraldamisega?
Sain selle pisiku külge kooli ajal õpilasesinduses koolipidusid organiseerides. Sealt edasi õpilasliidu üldkoosolekud, mis toimusid 2x aastas ca 100-200 õpilasele. Kui kuulsin rekreatsioonikorralduse erialast, tundus see mulle väga huvitav võimalus õppida midagi sellist, mille tegemine on fun. Kõik inimesed sel erialal on väga säravad, elavad, julged. Frank Events eestvedajate Leho ja Taavi kursus ülikoolis ristis meie kursust – sealt sai nendega esimene kontakt loodud. Koos ürituste korraldamiseni jõudsime veidi hiljem. Nüüd suvepäevade korraldamine ja teiste samaldaadsete ürituste planeerimine on saanud minu igapäevatööks ning naudin seda igal hetkel.
Millal jõudsid sellesse valdkonda ja kuidas said aru, et see on just see ÕIGE asi millega tegeleda?
Ma arvan, et ÕIGE asi on see kogu aeg olnud. On olnud muid tegemisi, mis on suuremal või väiksemal määral rekreatsiooniga seotud. Suvepäevade korraldamine ja muude meeskonnaürituste organiseerimine on see, mis paneb minul organismis vere kiiremini liikuma. Eriti üritusel kohapeal kui näen rõõmsaid sündmusel osalejaid ning rahulolevat klienti. Nüüd, olles 100% ürituste korraldamises, lähed suure entusiasmiga tööle ja ind on suur.
Mida tegid enne Franki meeskonnaga liitumist?
Kuna see oli päris ammu, millal ma Frankile sõrme andsin, siis ma päris täpselt ei mäleta, kas ja mis enne seda käsil oli. Mul on pigem see situatsioon olnud, et kogu aeg on mitu asja töös, aga Frank on olnud püsivalt „omade” meeskond.
Mis on olnud need sündmused või tegemised, mis on mõjutanud enim saada sul selleks, kes sa täna oled?
Usun, et minu tähtkuju, kaljukits, on selline tegelane, kes peab kogu aeg kuskil turnima, ronima, ikka kõrgemale ja kaugemale saama. Sellest tulenevalt olen väikesest Lõuna-Eesti linnast püüelnud ikka ägedamate projektide/tööde/tegemiste poole. Võtan iga tööd, projekti ja ettevõtmist kui kogemuste ammutamist. Inimestelt, kellega nende projektide jooksul kohtun, on alati palju õppida ning tarkusi juurde saada.
Mis sulle sündmuskorralduse juures kõige enam meeldib?
Mulle meeldib, et iga sündmus on natukene erinev – oma nägu ja tegu. Mulle meeldib see tunne, et saad endast anda kõik välja ja tagasi tuleb see energia emotsioonidena rahulolevatelt klientidelt/osalejatelt. Kaheksatunnine tööpäev on minule üksluine võrreldes sellega, kui sündmuste korraldajana tuleb vahepeal nädalavahetustel tööpäevad kuni 24-tunnisteks venitada. Tuletõrjujad on ka ühed, kes teevad 24h vahetusi – nemad kustutavad tuld, meie töö on aga kustutada tööstressi ja süstida inimestesse häid emotsioone ja positiivsust. Suvepäevade korraldamine annab mulle vahest rohkem energiat juurde kui mõnetunnine uni.
Kui sa parasjagu ei korralda mõnda sündmust või ei tee pakkumisi, siis kus ja mida tehes võib sind kohata?
Erinevalt nendest Frank Eventsi töömesilastest, kes seda tööd 100%-liselt teevad, on mul lisaks „päris“ töö. Esmaspäevast reedeni juhin inimesi ühes Eesti suurimas meelelahtust pakkuvas ettevõttes. Kontorirutiinist välja pääsemiseks võimalusi ja hetki, kuidas Franki meeskonda aidata. Suvepäevade korraldamine on täitnud viimastel aastatel suure osa minu suvede nädalavahetustest. Igapäevase vaba aja sisustavad minu kolm väikest printsessi, kellele proovin olla võimalikult hea isa.
On sul mõni raamat, mida ikka ja uuesti loed ja mida soovitaksid teistele lugeda? Miks just see raamat?
Ma ei ole „raamatuinimene“. Pole veel leidnud seda raamatut, mida uuesti ja uuesti lugeda. Hetkel on teemaks lasteraamatud, mida saab õhtuti tütrele unejutuks lugeda. Ikka neid samu raamatuid uuesti ja uuesti. Seega võin öelda, et Pipi Pikksukk on raamat, mida loen nädalas mitu korda.
Oled maailmas päris palju ringi reisinud. Mis on need 2 unistuste sihtkohta, kuhu sooviksid lähiajal minna? Mis nende paikade juures kõige enam sind kutsub?
Ma arvan, et kui võimalus tekiks, siis sooviksin ette võtta pikema autoreisi risti-rästi läbi USA. Olen küll paar korda sinna sattunud, aga see maa tundub selline, et seal oleks iga päev midagi avastada. Sarnase reisi võiks veel ette võtta Euroopas ja Aasias.
Kui Olümpiamängudel oleks esindatud ükskõik milline spordiala, siis mis oleks see, milles võidaksid kindlasti kuldmedali?
Hmm…ma ise tahaksin, et selleks oleks orienteerumine.
Kui autokuulutuste vaatamine auto24-s oleks sport, siis seal ma kindlasti oleksin tegija – see lihtsalt on nakkav. Eriti, kui on vajadus autot välja vahetada.
Mis on need väikesed „asjad“, mis su päeva paremaks teevad?
* Hea seltskond (sõbrad)
* Laste rõkkav naer
* Rahulolevate klientide pilgud, kus sõnu polegi vaja
* Teadmine päeva lõpus, et oled andnud endast kõik ja rohkemgi veel, et mis iganes projekt või ettevõtmine sujuks nii nagu peab.
Kes või mis on sulle inspiratsiooniks?
Kõige lihtsamalt öelda – olla abiks, aidata inimesi, tunda, et oled (kellelegi midagi) head teinud. Seda tunnet ei anna lihtsalt kuidagi mõõta või sõnadesse panna. Inimeste siiras tänu on kõige parem motivaator selleks, et teha ükskõik mida.
Mis on sinu elu slogan/moto?
„Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.” Ja kui kuidagi juba saab, siis „ Alati saab paremini!”
